Multilingual Illustrated DVD [Tutorial]

Inimorganismi bioloogiline areng algab viljastumise hetkel, kui naine ja mees ühendavad kumbki enda 23 kromosoomi sugurakkude ühinemise teel.

Naise viljastumisvõimelist rakku nimetatakse munarakuks, kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt.

Mehe sugurakk on laialt tuntud kui seemnerakk, kuid kasutatakse ka terminit spermatosoid.

Pärast ootsüüdi vabanemist naise munasarjast protsessi käigus, mida nimetatakse ovulatsiooniks, ühinevad ootsüüt ja spermatosoid ühes munajuhadest, mida nimetatakse sageli ka oviduktideks.

Munajuhad ühendavad naise munasarjad emaka ehk üsaga.

Ootsüüdi ja spermatosoidi ühinemise tulemusena tekib üherakuline embrüo, mida nimetatakse sügoodiks. See tähendab "ühinenud" või "kokku liidetud".

Sügoodi 46 kromosoomi kätkevad endas ainulaadset "esmaväljaannet" uue indiviidi täielikust geneetilisest plaanist. Antud koondplaan peitub tihedalt keerdunud molekulides, mida nimetatakse DNA-ks. Need sisaldavad kogu inimkeha arenemise juhiseid.

DNA molekulid sarnanevad keerdus redeliga, mida tuntakse kaksikheeliksina. Redelipulgad koosnevad paarismolekulidest või alustest, mida nimetatakse guaniiniks, tsütosiiniks, adeniiniks ja tümiiniks.

Guaniin moodustab paari vaid tsütosiiniga ja adeniin tümiiniga. Iga inimrakk sisaldab umbkaudu 3 miljardit sellist aluspaari.

Iga üksiku raku DNA sisaldab nii palju informatsiooni, et kui see oleks esitatud trükitud sõnadena, siis pelgalt iga aluse esimeste tähtede loetlemisele kuluks üle 1,5 miljoni lehekülje teksti!

Kui molekulid otsakuti kokku panna, siis oleks iga üksiku inimraku DNA pikkus 1 meeter.

Kui me saaksime lahti kerida kõik täiskasvanud inimese 100 triljoni raku DNA-d, siis oleks see ahel pikem kui 100 miljardit kilomeetrit! Antud vahemaa ulatuks 340 korda Maalt päikseni ja tagasi.

Ligikaudu 24 kuni 30 tundi pärast viljastumist toimub sügoodi esmane jagunemine. Mitoosi käigus pooldub üks rakk kaheks, kahest saab neli rakku ja nii edasi.

Juba 24 kuni 48 tundi pärast viljastumist saab rasedust kindlaks teha, tuvastades ema verest hormooni, mida nimetatakse varajase raseduse hormooniks.

Kolmandaks-neljandaks päevaks pärast viljastumist võtavad pooldunud embrüo rakud keraja kuju ning embrüot nimetatakse nüüdsest moorulaks ehk kobarlooteks.

Neljandaks-viiendaks päevaks tekib rakukera sisse õõnsus ning embrüot nimetatakse nüüd blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.

Lootepõiekeses asuvaid rakke nimetatakse sisemiseks rakukogumikuks ja sellest tekivad pea, keha ja teised inimorganismi arengus elutähtsad struktuurid.

Rakukogumiku sees olevaid rakke nimetatakse embrüonaalseteks tüvirakkudeks, kuna need on võimelised moodustama rohkem kui 200 rakutüüpi, mida inimkeha sisaldab.

Pärast munajuhas edasi liikumist pesastub algstaadiumis embrüo emaka siseseina külge. Protsess, mida nimetatakse pesastumiseks ehk implanteerumiseks, algab kuus päeva ja lõpeb 10 kuni 12 päeva pärast viljastumist.

Kasvava embrüo rakud hakkavad tootma hormooni, mida nimetatakse koorioni gonadotroopseks hormooniks ehk hCG-ks: aineks, mida tuvastab enamik rasedusteste.

HCG mõjul katkestavad raseduse aegsed hormoonid normaalse menstruatsioonitsükli, võimaldades sellega rasedusel jätkuda.

Pärast pesastumist moodustub lootepõiekese välimise kihi rakkude ühes osas platsenta, mille ülesandeks on luua ühendus ema ja embrüonaalse vereringesüsteemi vahel.

Platsenta varustab arenevat inimorganismi hapniku ja, toitainetega, toodab hormoone ja, väljutab kõik jääkained; platsentaarbarjäär takistab ema vere segunemist embrüo ja loote verega.

Platsenta toodab ka hormoone ning hoiab embrüonaalse ja loote kehatemperatuuri pisut kõrgemana ema omast.

Platsenta on areneva inimorganismiga ühenduses nabaväädi veresoontega.

Platsenta elu alalhoidmise võime sarnaneb tänapäeva haiglate intensiivravi osakondade omadega.

Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti, mida nimetatakse hüpoblastiks ja epiblastiks.

Hüpoblastist saab alguse rebukott. See on üks struktuuridest, mille kaudu ema varustab algstaadiumis embrüot toitainetega.

Epiblasti rakud moodustavad membraani, mida nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo ja hiljem loode kuni sünnituseni.

Umbes kahe ja poole nädalaga on epiblastist moodustunud 3 erinevat kudet ehk lootelehte. Neid nimetatakse ektodermiks, endodermiks ja mesodermiks.

Ektodermist moodustuvad paljud struktuurid, kaasa arvatud peaaju, seljaaju, närvid, nahk, küüned ja juuksed.

Endodermist moodustuvad hingamisteede algmed ja seedetrakt ning seal moodustub osa tähtsamatest organitest, nagu näiteks maks ja kõhunääre.

Mesoderm moodustab südame, neerud, luud, kõhred, lihased, vererakud ja teised elundid.

Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks - eesajuks, keskajuks ja tagaajuks.

Alanud on hingamis- ja seedeelundkonna areng.

Kui rebukotti ilmuvad esimesed vererakud, siis tekivad embrüos veresooned ja silindrikujuline süda.

Peaaegu kohe murrab kiiresti kasvav süda ennast kahekorra: arengut alustavad eraldiseisvad kojad.

Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist.

Vereringe on esimene elundkond ehk seotud organite süsteem, mis funktsioneerima hakkab.

3. ja 4. nädala vahel võtab kuju kehakava: rebukoti kõrval on selgelt tuvastatavad aju, selgroog ja embrüo süda.

Kiire areng põhjustab suhteliselt lameda embrüo kokkumurdumise. See protsess kaasab osa rebukotist seedesüsteemi vooderdiseks ning moodustab areneva inimorganismi rinna ja kõhukoopa.